Caran

Esimene meediakanal, mis koheselt pähe torkas oli Õhtuleht. Seda seetõttu, et olin just täna "scrollimas" sotsiaalmeedia platvormil Instagram, kui märkasin järjekordset Robin Junkentali Õhtulehe "Nädala nali" rubriiki, mis minu arvates on alati üsna humoorikas. Pean tõdema, et ilma Instagrammita, ma neid postitusi poleks vist näinud, sest nende tavapärast veebilehte õhtuleht.ee ma ei külasta ega vist ei hakka ka regulaarselt kasutama, see eest Instagram on vist esimene "äpp", mille ma hommikul avan. Lisaks meeldib mulle, et nad suudavad teha lühiklippe üsna tabavalt ning postitada neid Instagrami storydesse, mis jõuavad alati minuni. See tähendab, et läbi Instagrami olen pakiliste uudistega alati kursis ning ma ei vaja eraldi Õhtulehe paberkandjal väljaannet või nende rakendust. Jah kindlasti ma näeksin neid samu uudiseid ka läbi Õhtulehe rakenduse, kuid tea ennast juba nii palju, et lõpuks muutuvad need pop-up teavitused minu telefonis tüütuks ning ma lül...

Toon järgnevas postituses välja kaks interneti ja selle kujunemisega seotud nähtust, millest üks on senini kasutusel ning teine välja surnud.  Esmalt ütleksin, et tahtsin siin postituses kirjutada emailist ehk elektroonilisest kirjade saatmisest kui nähtusest, mis alates 1971 aastast kuni tänaseni kasutusel, kuid teadsin, et ilmselt on see IT kaugele inimesele juba vägagi tuttav "leiutis" ja miks mitte parem tutvustada, midagi mis on tuttav kui nime kuulda, kuid millest "tavainimene" ehk kohe aru ei saa. Nimelt kirjutan siin hoopis DNS-ist ehk Domain Name Systemist või siis eesti keeles domeeninimede server. Kui me kirjutame brauserisse mõne veebilehe nime, siis sellele vastab mingi kindel IP-aadress.  Kuidas me teame, et just sellele nimele vastab see ip-aadress? Selle jaoks ongi loodud domeeni nimeserver. Domeeni nimeserver võimaldab meil kasutada sõnesi veebiadressidena, mis on meeldejäävamad kui numbrilised pikad ip-aadressid. Eestikeelse Google.ee avamiseks pea...

       Minu jaoks on alati kõige revolutsioonilisema leiutisena IT-maailmas tundunud mikrokiip. See, kuidas on suudetud miniatuursele kiibile mahutada niivõrd palju transistore, mis omakorda võimaldavad meil luua aina väiksemaid ja samas ka võimsamaid seadmeid, aina paremaid arvuteid jne. Võib vist öelda, et enamus tänapäevaseid tehnoloogilised seadmeid kasutavad mikrokiibitehnoloogiat. Integraallülitused leiutasid ühel ja samal ajal, kuid teineteist teadmata, Jack Kilby ning Robert Noyce. Ainukese erinevusena nende lülitustest oli see, et Jack Kilby kasutas pooljuhtmaterjalina germaaniumi, kuid Noyce räni [1].       IBM Watson Health oli tehisintellekti põhine süsteem, mis pidi aitama arste vähi diagnoosimisel ja ravi määramisel. Vähivorme ja ravi võimalusi on väga palju ning seetõttu oleks selline lahendus hädavajalik ja revolutsiooniline, et kiirendada ja parandada arstide tööd. Watson Health just seda prooviski teha. Kahjuks oli see plaan veel...