2. nädal: Kaks erinevat nähtust

Toon järgnevas postituses välja kaks interneti ja selle kujunemisega seotud nähtust, millest üks on senini kasutusel ning teine välja surnud. 

Esmalt ütleksin, et tahtsin siin postituses kirjutada emailist ehk elektroonilisest kirjade saatmisest kui nähtusest, mis alates 1971 aastast kuni tänaseni kasutusel, kuid teadsin, et ilmselt on see IT kaugele inimesele juba vägagi tuttav "leiutis" ja miks mitte parem tutvustada, midagi mis on tuttav kui nime kuulda, kuid millest "tavainimene" ehk kohe aru ei saa. Nimelt kirjutan siin hoopis DNS-ist ehk Domain Name Systemist või siis eesti keeles domeeninimede server. Kui me kirjutame brauserisse mõne veebilehe nime, siis sellele vastab mingi kindel IP-aadress. 

Kuidas me teame, et just sellele nimele vastab see ip-aadress? Selle jaoks ongi loodud domeeni nimeserver. Domeeni nimeserver võimaldab meil kasutada sõnesi veebiadressidena, mis on meeldejäävamad kui numbrilised pikad ip-aadressid. Eestikeelse Google.ee avamiseks peaksime kasutame näiteks 172.253.115.94 ip-aadressi[1].

Milline on aga DNS-i ajalugu? Tegelikult on DNS-il ka eelkäija ehk tekstifail HOSTS.TXT, mis kaardistas juba olemaolevad veebilehed. Selleks, et arvutid ning nendega seotud hostinimed seostada ja faili lisada, tuli helistada SRI võrguteabekeskusesse. Mingi hetk aga kasvas veebilehtede arv ja sellega paralleelselt ka tekstifail väga suureks ning raskesti hallatavaks. Seejärel anti Paul Mockapetrisele ülesanne võrgundust lihtsustada ning ta suutis koos oma meeskonnaga 1983.aastal luua DNS-i[2]. 

Teisalt toon välja ühe nähtuse, mis pole enam kasutusel oma orginaalsel kujul. Tehniliselt on see leiutis veel alles, kuid praktiliselt see on asendatud turvalisemate lahendustega. Selleks on Finger protokoll, mis loodi 1970ndatel Les Earnesti poolt. Selle eesmärgiks oli kasutajainfo pärimine mõnest teisest serverist. See tähendas, et oli võimalik saada infot sisselogimise staatuse kohta, e-posti aadressi ning kasutaja täisnime. Lisaks said kasutajad lisada oma kodukataloogi ka faile, mis sisaldasid infot näiteks oma hetketegevuste kohta. 

Peamiselt oli see protokoll seotud Unixi ja Unixilaadsete operatsioonisüsteemidega. Põhiliselt aitas ta teada saada, kas kasutaja on hetkel aktiivne või ei. Finger it võib minu arvates pidada eelkäijaks tänapäevastele suhtlusplatvormidele nagu näiteks Messengeri, Teamsi või näiteks Instagrami, kus on võimalik näha kasutaja aktiivsusolekut [3].

Finger on aga krüpteerimata protokoll, seega pole ta enam eriti kasutusel. Turvariskid on väga reaalne probleem antud protokolli puhul. Finger protokolli kaudu saadud teavet peeti esmalt mugavaks ja põnevaks, kuid mida aeg edasi, seda rohkem mõisteti ja nähti selles protokollis ka privaatsus probleeme. Näiteks on Fingerit kasutatud sotsiaalseks manipulatsiooniks ettevõtete vastu, kasutades Fingeri kaudu hangitud infot töötajate kohta, et hiljem nende samade andmete põhjal saata e-kirju esinedes teise töötajana. Seetõttu soovitavad enamik praeguseid servereid Fingeri hoopiski välja lülitada [4]. 

Kasutatud allikad:  

[1] https://mxtoolbox.com/SuperTool.aspx?action=a%3agoogle.ee&run=toolpage

[2] https://www.cloudns.net/blog/dns-history-creation-first/

[3] https://www.twingate.com/blog/glossary/finger

[4] https://academickids.com/encyclopedia/index.php/Finger_protocol