Caran

Valisin näiteks Robloxi, sest see on paljudele tuttav ja samas üsna huvitav näide, lisaks puutun seoses oma tööga kokku selle mänguplatvormiga. See ei ole tegelikult lihtsalt mäng, vaid pigem platvorm, kus kasutajad ise loovad sisu. Minu arust on Robloxi arendus üsna selgelt iteratiivne ja agiilne . See tähendab, et asju ei tehta korraga valmis, vaid arendatakse pidevalt edasi, see tähendab, et lisatakse uusi asju, parandatakse vigu ja muudetakse olemasolevat vastavalt sellele, mida kasutajad tahavad. Lisaks on Robloxi puhul huvitav see, et suur osa arendusest tuleb kogukonnalt. Kasutajad teevad ise mänge Roblox Studio abil, mis tähendab, et platvorm ise areneb kogu aeg edasi läbi paljude erinevate inimeste panuse ja lahenduste. See meenutab natuke vaba tarkvara niiöelda bazaar mudelit, kus ei ole ainult üks kindel arendustiim.  Kuigi Roblox on tasuta mäng, siis raha teenitakse seal päris hästi. Põhiline asi on Robux , mis on nende virtuaalne raha. Seda saab osta päris raha eest ja...

Mogleni artikkel räägib põhiliselt sellest, kuidas digitaalne maailm ei allu hästi vanadele omandi piiridele. Põhiliselt on artikli autor väga tugeval arvamusel, et tarkvara peaks olema vaba ning tarkvara omandiks muutmine viib halva tarkvarani. Ta ei arva, et tarkvara peaks olema täiesti tasuta, kuid peaks olema vabadus muuta, kohandada, jagada ja täiendada tarkvara, et saaks toimuda areng. Tema arvamus on see, et internet ja koostöö muudavad loomise viisi ja autoriõiguste ehk omandi roll väheneb. Minu arvates läks autorihinnangust täppi osa, kuid mitte kõik. Isiklikult nõustun Mogleni arvamusega, kuigi tegemist on kindlasti väga tugevalt kallutatud arvamusega autoriga. Nii nagu ka artiklis kirjutatud on siis ka minu arvates on näha Microsofti pealt, mis juhtub, kui tarkvara on suletud. Bugisid on palju ning keskmisest tugevamate IT teadmisetega inimesed, vähemalt minu tutvusringkonnast, on pehmelt öeldes Microsofti vihkajad. Seega põhineb minu arvamus samuti isiklikult kogemusel. Üks...

 IT juhtimine võib olla erinevate suundadega nagu näiteks juht, suhtleja, treener, mentor jne. Järgnevalt kirjeldan kahte veidi erinevate suunitlustega IT-juhti.  Esmalt tooksin välja Kaarel Kotkase, kes on Eesti tehnoloogiaettevõtte Veriff asutaja. Veriff on tehisintellektipõhine isikusamasuse tuvastus platvorm. Kaarel Kotkast ise kirjeldatakse kui visioonääri, kes inspireerib teisi. Tema jaoks on olulised suured eesmärgid, mis aja jooksul veelgi kasvavad ning ta on meeskonnamängija ehk ta soovib leida inimesi, kes jagavad sama visiooni nagu tema ise [1]. Kaarel ütleb, et ta ei tea ise alati kõiki vastuseid igapäevastele küsimustele, kuid ta üritab alati mõelda mitu sammu ette. Näiteks on Veriffi eesmärk luua globaalne digitaalne identiteet, mida saaks kasutada üle maailma [2]. Ta on juhina pidevalt arenev, Postimehe artiklist võib lugeda, et ta pidi lausa googeldama, kuidas inimesi vallandada. Selle kõige kõrval on ta ka realistlik inimene, ta teab, et koguaeg ei saa olla ti...

Töö otsijaid on IT tööturul mitmeid erinevaid. Nimelt on erinevate taustadega inimesi, mõned on kõrgkooli diplomiga(võib olla lausa cum laudega), mõned on rakendus-/kutsekõrgkoolidiplomiga ja mõned neist on erialase kutsetunnistusega (näiteks MS või Cisco sertifikaadiga). Missugused on siis kõigi kolme suuna eelised ja puudused?  Minu arvates kõrgkoolist tulnud inimesel on tugevad baasteadmised ning arusaamised, kuidas, miks ja milleks me midagi teeme. Lisaks enda kogemuse põhjal võin öelda, et õpitakse süsteeme tundma, tarkvara arhitektuuri, äriloogikat, mis väga kiiresti muutuvas maailmas jääb endiselt oluliseks mõista. Koodi kirjutamise oskus on muidugi veel ka hinnas, kuid omast kogemusest võin taaskord öelda, et lihtsamaid juppe koodist oskab tehisintellekt teha ideaalselt ning milleks peaks üks tark ja normaalne inimene raiskama aega ja enda muid ressursse selle asemel, et teha asju effektiivselt. Puudustena võib öelda, et ülikool ei anna minu arvates nii tugevaid praktilisi ...

EULA ehk end user license agreement on leping tarkvara omanike ning lõppkasutajate vahel, mis annab õiguse kasutatada seda tarkvara aga mingitel kindlatel tingimustel. See tähendab, et kui klient ostab mingi tarkvara, millel on selline litsents, siis tegelikult ta saab vaid õigused seda tarkvara kasutada, kuid see ei ole kliendi omandis. Eelistena tarkvaratootjale võib kindlasti välja tuua selle, et kaitstakse tootja mainet, kaitstakse autoriõigusi, takistatakse toote väärkasutust ning pöördprojekteerimist. Lisaks on tootjal õigus välistada garantiid ning tühistada või lausa peatada litsents siis kui selleks tuju tuleb. Ka kasutajatel on tegelikult eelised. Nendeks on näiteks selged õigused ja piirangud, kindlad tarkvara kasutamise juhised ning hoolduse ja toe tingimused. Aga millal on EULA üldse vajalik? Näiteks tarkvara müügil ja levitamisel, sest nagu enne öeldud, siis kinnitab EULA litsents, et ostetakse kasutusõigus, mitte omand. Näiteks ka tasuta tarkvara ja prooviversioonid ehk...

Minu arvates on kaubamärk oluline ja hästi toimiv WIPO intellektuaalomandimudeli komponent, sest aitab meil arusaada, millise ettevõtte toodet ma ostan. Lisaks kaitsevad kaubamärgid ettevõtet takistades teistel sama logo ja nime kasutamast. Registreeritud kaubamärk annab omanikule õiguse kasutada seda märki oma toote jaoks ning see annab ka ettevõttele tugevama õiguslikku kaitse, sest see on ametlik tõend omandiõiguse kohta. Näiteks me teame kõik milline on kasvõi Apple'i logo ja kohe seostame seda kindla firma ja toodetega. See tekitab klientides usaldusväärsust ja aitab eristuda [1] .  Viimaste aastate suurimaks innovaatikaks ilmselt kõigis eluvaldkondades, kas suuremal või väiksemal määral on tehisintellekt. Me kasutame seda informatsiooni otsimiseks, küsimustele vastuste saamiseks ja kindlasti me kõik oleme palunud luua tekste või mõni meist ka proovinud mõnda pilti AI-l lasta genereerida. Minu kogemus on selline, et olen palun enda fotot redigeerida. Nimelt olid taustal võõrad...