6.nädal: Arvutid ja paragrahvid I

Minu arvates on kaubamärk oluline ja hästi toimiv WIPO intellektuaalomandimudeli komponent, sest aitab meil arusaada, millise ettevõtte toodet ma ostan. Lisaks kaitsevad kaubamärgid ettevõtet takistades teistel sama logo ja nime kasutamast. Registreeritud kaubamärk annab omanikule õiguse kasutada seda märki oma toote jaoks ning see annab ka ettevõttele tugevama õiguslikku kaitse, sest see on ametlik tõend omandiõiguse kohta. Näiteks me teame kõik milline on kasvõi Apple'i logo ja kohe seostame seda kindla firma ja toodetega. See tekitab klientides usaldusväärsust ja aitab eristuda [1] . 

Viimaste aastate suurimaks innovaatikaks ilmselt kõigis eluvaldkondades, kas suuremal või väiksemal määral on tehisintellekt. Me kasutame seda informatsiooni otsimiseks, küsimustele vastuste saamiseks ja kindlasti me kõik oleme palunud luua tekste või mõni meist ka proovinud mõnda pilti AI-l lasta genereerida. Minu kogemus on selline, et olen palun enda fotot redigeerida. Nimelt olid taustal võõrad inimesed ning ma soovisin, et tehisintellekt eemaldaks nad taustalt. Kui hästi ta sellega hakkama sai on omaette küsimus, kuid teine ja veelgi suurem küsimus on, et kellele siis lõpuks mu pilt kuulub, kelle on autoriõigused? AI eemaldas mu taustal inimesed, kuid lisas ka uue seina ja seina värvi taustale, mida tegelikult ju fotol algselt ei olnud. 

Selle teema kohta rohkem uurides head vastust mu küsimusele ei leiagi. Kas autor on inimene, kes esitab AI-le prompti? Kas AI loonud ettevõte on hoopiski omanik? Või puudub autoriõigus üldse, sest seadused on loodud eeldusel, et autoriks saab olla vaid inimene. USA autoriõiguste amet on öelnud, et kui teose on loonud täielikult AI siis tal ei ole autoriõiguste kaitset, kuid see ei anna endiselt minu küsimusele mitte mingit selget vastust.  Tänu sellele ebaselgusele on tekkinud ka palju uusi juriidilisi probleeme nagu näiteks see, kuidas võivad ettevõtted sattuda kohtuvaidlustesse, kui AI loodud pildid või tekst on liiga sarnased reaalselt eksisteerivate teostega. Lisaks on ka kohtuvaidlusi teemal, et milliseid treeningandmeid kasutatakse? Need andmed tegelikult ju kuuluvad ka kellegile ehk on autoriõigustega kaitstud? Kas neid andmeid võib üldse kasutada siis AI teoste loomiseks? Ehk siis küsimusi on palju, kuid vastuseid on vähe. Minu arvates see tähendab, et tuleb kindlasti luua selged piirid ja seda juba praegu, sest tehnoloogia areneb kiirelt edasi, aga juriidilised aspektid on endiselt maha jäänud [2]. 

Kasutatud allikad: 

1. https://www.setindiabiz.com/blog/benefits-of-trademark-registration#:~:text=Advantages%20of%20trademarks%20include%20brand,the%20possibility%20of%20trademark%20disputes.

2. https://vivatech.com/news/who-owns-ai-generated-content-the-answer-is-complicated