7.nädal: Litsentsid ja autoriõigus

EULA ehk end user license agreement on leping tarkvara omanike ning lõppkasutajate vahel, mis annab õiguse kasutatada seda tarkvara aga mingitel kindlatel tingimustel. See tähendab, et kui klient ostab mingi tarkvara, millel on selline litsents, siis tegelikult ta saab vaid õigused seda tarkvara kasutada, kuid see ei ole kliendi omandis. Eelistena tarkvaratootjale võib kindlasti välja tuua selle, et kaitstakse tootja mainet, kaitstakse autoriõigusi, takistatakse toote väärkasutust ning pöördprojekteerimist. Lisaks on tootjal õigus välistada garantiid ning tühistada või lausa peatada litsents siis kui selleks tuju tuleb. Ka kasutajatel on tegelikult eelised. Nendeks on näiteks selged õigused ja piirangud, kindlad tarkvara kasutamise juhised ning hoolduse ja toe tingimused. Aga millal on EULA üldse vajalik? Näiteks tarkvara müügil ja levitamisel, sest nagu enne öeldud, siis kinnitab EULA litsents, et ostetakse kasutusõigus, mitte omand. Näiteks ka tasuta tarkvara ja prooviversioonid ehk piirab kasutust ning seab piirid, millal minna üle tasulisele versioonile. Samamoodi ka tarkvara uuenduste puhul, kuna ajakohastab tingimusi uute funktsioonide jaoks. Üldiselt on parimaks tavaks EULA koostamisel kaasata jurist, kuid peamised osad, mis EULA lepingus peaks olema, hoolimata juristi olemasolust, on määratletud osapooled, selgitatud kasutusreeglid ning kirjeldatud tingimused ja piirangud [1].

GNU GPL on aga üldine avalik litsents, mis määrab tingimused avatud lähtekoodiga tarkvara kopeerimiseks, muutmiseks ja edasi levitamiseks. See on teostus "copyleft" konseptsioonist, mis ise on tuletatud autoriõiguste seadusest ja selle vastupidisest eesmärgist hoopis hoida tarkvara vabana [2]. Eelistena võib kindlasti välja tuua tarkvara kasutajate vabaduse, nõudes, et kõik lähtekoodi muudatused avaldatakse samuti lähtekoodina, et sellest koodist tuletatud projektid jääks avalikuks. Selline avatus julgustab arendajaid projektidega katsetama ning rohkem panustama ja soodustab koostöid. Negatiivsetest külgedest võib välja tuua ärisaladuste paljastamise ning see võib vähendada võimalusi hoida tarkvara ainulaadseid funktsioone eksklusiivsetena, mistõttu võib kannatada ettevõtte tulu [3]. 

BSD ehk lühend nimest Berkeley Software Distribution litsents on avatud lähtekoodiga tarkvara maailmas väga oluline, kuna pakub paindlikku ja lubavat raamistikku tarkvara levitamiseks. See tähendab, et sellel on minimaalsed piirangud näiteks tarkvara kasutamisele, muutmisele ja levitamisele, lisaks paindlikkus ehk võib kasutada ka suletud lähtekoodiga tarkvara. Eelistena võibki välja tuua paindlikuse ehk saab kasutada ka kommertstarkvaras ning ei pea avaldama lähtekoodi. Lisaks on ta kulutõhus ehk lihtne ja odav lahendus, vähem juriidilist keerukust ning muidugi sobib hästi idufirmadele, kuna kiirendab ka arendust ning soodustab koostöid. Puudusteks on kindlasti patendiõiguste puudumine, mis võib kaasa tuua kohtuvaidlused, kuna võib tekkida rikkumise oht, see tähendab aga, et arendajad võivad olla ettevaatlikumad. Lisaks on ka dual-licensing probleemid ehk tuleb jälgida erinevaid litsentsitingimusi ja ühilduvust teiste litsentsidega, tuleb säilitada autoriõiguse teade jne [4]. 

EULA litsentsi on mõtekaim kasutada, kui tahad, et kasutaja vaid kasutaks sinu toodet, näiteks mingit äppi. GNU-d oleks minu arvates mõtekas kasutada, kui tahad projekti teha koostöös teiste arendajatega ning BSD kasutaks siis kui tahad oma koodi lihtsalt palju levitada. 

Kasutatud kirjandus:

1. https://www.servicenow.com/products/it-asset-management/what-is-eula.html

2. https://www.techtarget.com/searchdatacenter/definition/GNU-General-Public-License-GNU-GPL-or-simply-GPL

3. https://www.diqq.com/blog/the-importance-of-open-source-licensing-models-in-software-development

4. https://www.pingcap.com/article/bsd-license-pros-cons-projects-open-source-insights/