4.nädal: Jälgimiskapitalism ja digiaedik

Eesti on ju ülemaailmselt teada tuntud digiriik. See tähendab, et meil on näiteks X-Tee, samuti on üsna populaarne kodukontori formaat, koolides kodu õppepäevad, mis hõlmavad näiteks Moodle keskkonna kasutamist ning seda kõike tänu digiharidusele ning tehnoloogiaga kursis olekule. Kuid kas me tegelikult tunneme end turvaliselt, selles digistunud maailmas? Kas me tunneme, et meid jälgitakse liigselt? 

Hetkeseisuga saame öelda, et meie teenused paistavad üsna ohutud, kuid ometi me ju kogume andmeid inimeste kohta. Selle kohta on valitsus.ee kodulehel eraldi PDF fail nimega "Digiriik", kus on kirjas, mille jaoks ja kelle jaoks me kogume andmeid, kuidas me neid kogume, kaitseme jne. Mulle tundub, et selle dokumendi põhisuunaks on Eesti riigile turvaliste tehisaru lahenduste loomine, mille tulemuseks peaks olema Eesti majanduse kahekordistamine. Kuidas saadakse andmed? Mõnikord anname ju ise vabatahtlikult enda andmed kasutusse, näiteks oma nime, meiliaadressi ja telefoninumbri. Mõnel juhul kogutakse andmeid samuti meie nõusolekul, aga kas me tegelikult teame, millele me anname nõusoleku ehk hetkel mõtlen ma selle all küpsiseid. Olen isegi varasemalt andnud loa kasutamiseks küpsiseid, teadmata, mis need on ja kelle jaoks. Anname ju tegelikult jällegi selle nõusolekuga infot, et palju ja mida ma otsin internetist, palju kordi kuskil leheküljel klikin, kaua vaatan mingeid tooteid jne. Tegelikult jälgitakse ka ju meie metaandmeid nagu näiteks IP-aadressi, asukohta ja näiteks, mis seadet ma kasutan. Seda tehakse ka siis kui ma lihtsalt login kuhugi sisse. Selle kõige kõrval annan veel ju andmeid jagamiseks ka haridusasutustele, maksuametile ja paljudele muudele riigi e-teenustele. Millal see kõik muutub jälgimiseks? Minu arvates siis kui mulle hakatakse ette söötma erinevaid reklaame, uudiseid, mis justkui peaks mulle meeldima, kuna olen ju varem sarnaseid tooteid sirvinud. Miks minu arvates see on kontrollimatus oma andmete üle? Kuna ma ei saa ju lihtsalt näha, mis andmeid on minu kohta tegelikult kogutud, lisaks ma ei saa kontrollida, kuidas minu andmeid edasi kasutataks. Eesti teenuste puhul on aga eeliseks kindlasti see, et enamasti me saame oma andmeid ise kontrollida ja need on nähtavad meile endile. Seega võib öelda, et Eestis ei ole minu arvates jälgimiskapitalism veel suur probleem, kuid avalikus internetiruumis on selle mõju juba kõigile tunda.

Tuleviku stsenaariumidele mõeldes võib olla nii positiivseid kui negatiivseid suundi. Vaadates asja helgest küljest siis meil juba Eestis on suhteliselt läbipaistev e-teenuste süsteem ehk saame ise kontrollida oma jagatavaid andmeid. Võimalik oleks tugevdada küpsiste süsteemi ehk vaikimisi näiteks blokeerida küpsised ning võiks olla ka reaalne võimalus vaadata juba kogutud andmeid. See tähendaks omakorda ka reklaamivaba digikeskkonda. Õnneks on juba mõned brauserid ise ka minemas sinna suunda, kus third-party küpsiseid piiratakse automaatselt välja [1]. 

Mustadest stsenaariumitest võivad just need samad küpsised tekitada pahandusi, kui neid samu andmeid kasutataks näiteks tehisintellekti mudelite treenimiseks. Sel juhul võib tehisintellekt hakkata meie tuleviku otsuseid tegema ise ja näiteks kujundama meie mõttemaailma. See võib meid viia sellise mõttekäiguni, kus tehisintellekt justkui hakkab nihutama meie piire ehk kaob selgus, mis on meie enda tegelik tahe või mis on AI soov [2].

1. https://www.avenga.com/magazine/browsers-first-third-party-cookies/#:~:text=Firefox's%20default%20setting%20(Standard)%20blocks,of%20tracking%20for%20advertising%20purposes.

2. https://cookie-script.com/guides/ai-cookie-compliance-in-2025?utm_source=chatgpt.com