Posts

7.nädal: Litsentsid ja autoriõigus

EULA ehk end user license agreement on leping tarkvara omanike ning lõppkasutajate vahel, mis annab õiguse kasutatada seda tarkvara aga mingitel kindlatel tingimustel. See tähendab, et kui klient ostab mingi tarkvara, millel on selline litsents, siis tegelikult ta saab vaid õigused seda tarkvara kasutada, kuid see ei ole kliendi omandis. Eelistena tarkvaratootjale võib kindlasti välja tuua selle, et kaitstakse tootja mainet, kaitstakse autoriõigusi, takistatakse toote väärkasutust ning pöördprojekteerimist. Lisaks on tootjal õigus välistada garantiid ning tühistada või lausa peatada litsents siis kui selleks tuju tuleb. Ka kasutajatel on tegelikult eelised. Nendeks on näiteks selged õigused ja piirangud, kindlad tarkvara kasutamise juhised ning hoolduse ja toe tingimused. Aga millal on EULA üldse vajalik? Näiteks tarkvara müügil ja levitamisel, sest nagu enne öeldud, siis kinnitab EULA litsents, et ostetakse kasutusõigus, mitte omand. Näiteks ka tasuta tarkvara ja prooviversioonid ehk...
Post a Comment
Read more

6.nädal: Arvutid ja paragrahvid I

Minu arvates on kaubamärk oluline ja hästi toimiv WIPO intellektuaalomandimudeli komponent, sest aitab meil arusaada, millise ettevõtte toodet ma ostan. Lisaks kaitsevad kaubamärgid ettevõtet takistades teistel sama logo ja nime kasutamast. Registreeritud kaubamärk annab omanikule õiguse kasutada seda märki oma toote jaoks ning see annab ka ettevõttele tugevama õiguslikku kaitse, sest see on ametlik tõend omandiõiguse kohta. Näiteks me teame kõik milline on kasvõi Apple'i logo ja kohe seostame seda kindla firma ja toodetega. See tekitab klientides usaldusväärsust ja aitab eristuda [1] .  Viimaste aastate suurimaks innovaatikaks ilmselt kõigis eluvaldkondades, kas suuremal või väiksemal määral on tehisintellekt. Me kasutame seda informatsiooni otsimiseks, küsimustele vastuste saamiseks ja kindlasti me kõik oleme palunud luua tekste või mõni meist ka proovinud mõnda pilti AI-l lasta genereerida. Minu kogemus on selline, et olen palun enda fotot redigeerida. Nimelt olid taustal võõrad...
Post a Comment
Read more

5.nädal: V.Shea netikäsud

Kohe esimene mõte/käsk, mis mind kõnetas oli, et "Näe võrgus hea välja". Miks? Sest praeguses ühiskonnas on sotsiaalmeedia ja influencerite ehk sisuloojate mõju märkimisväärne ning teema ääretult aktuaalne. Virginia Shea mõtles selle all, et väljenda ennast võrgus viisakalt ja kasuta korrektset keelekasutust, tänapäeval on selle fraasi tähendus totaalselt muutunud. Ehk siis 90ndatel kasutati internetti peamiselt suhtluseks, aga nüüdseks on sellel rohkem identiteedi ja maine kuvandamise mõju.  Kui veel 90ndatel kujundasid meie ühiskonda või siis "mudisid suunda" ajakirjad ja ajalehed, televiisoris nähtu, siis nüüdseks on see kõik kolinud interneti. Ebarealistlikud ilustandardid, uued trendid, tootesoovitused jne, see kõik liigub sotsiaalmeedia platvormidel. Isikliku brändi loomine on uus populaarne trend ehk see kuidas sa ennast internetis näitad? Kas sinu Instagrami "feed" on ikka piisavalt esteetiline? Mõne inimese jaoks on sellest saanud lausa töö nin...
Post a Comment
Read more

4.nädal: Jälgimiskapitalism ja digiaedik

Eesti on ju ülemaailmselt teada tuntud digiriik. See tähendab, et meil on näiteks X-Tee, samuti on üsna populaarne kodukontori formaat, koolides kodu õppepäevad, mis hõlmavad näiteks Moodle keskkonna kasutamist ning seda kõike tänu digiharidusele ning tehnoloogiaga kursis olekule. Kuid kas me tegelikult tunneme end turvaliselt, selles digistunud maailmas? Kas me tunneme, et meid jälgitakse liigselt?  Hetkeseisuga saame öelda, et meie teenused paistavad üsna ohutud, kuid ometi me ju kogume andmeid inimeste kohta. Selle kohta on valitsus.ee kodulehel eraldi PDF fail nimega "Digiriik", kus on kirjas, mille jaoks ja kelle jaoks me kogume andmeid, kuidas me neid kogume, kaitseme jne. Mulle tundub, et selle dokumendi põhisuunaks on Eesti riigile turvaliste tehisaru lahenduste loomine, mille tulemuseks peaks olema Eesti majanduse kahekordistamine. Kuidas saadakse andmed? Mõnikord anname ju ise vabatahtlikult enda andmed kasutusse, näiteks oma nime, meiliaadressi ja telefoninumbri. M...
Post a Comment
Read more

3. nädal: Uus meedia

Esimene meediakanal, mis koheselt pähe torkas oli Õhtuleht. Seda seetõttu, et olin just täna "scrollimas" sotsiaalmeedia platvormil Instagram, kui märkasin järjekordset Robin Junkentali Õhtulehe "Nädala nali" rubriiki, mis minu arvates on alati üsna humoorikas. Pean tõdema, et ilma Instagrammita, ma neid postitusi poleks vist näinud, sest nende tavapärast veebilehte õhtuleht.ee ma ei külasta ega vist ei hakka ka regulaarselt kasutama, see eest Instagram on vist esimene "äpp", mille ma hommikul avan. Lisaks meeldib mulle, et nad suudavad teha lühiklippe üsna tabavalt ning postitada neid Instagrami storydesse, mis jõuavad alati minuni. See tähendab, et läbi Instagrami olen pakiliste uudistega alati kursis ning ma ei vaja eraldi Õhtulehe paberkandjal väljaannet või nende rakendust. Jah kindlasti ma näeksin neid samu uudiseid ka läbi Õhtulehe rakenduse, kuid tea ennast juba nii palju, et lõpuks muutuvad need pop-up teavitused minu telefonis tüütuks ning ma lül...
Post a Comment
Read more

2. nädal: Kaks erinevat nähtust

Toon järgnevas postituses välja kaks interneti ja selle kujunemisega seotud nähtust, millest üks on senini kasutusel ning teine välja surnud.  Esmalt ütleksin, et tahtsin siin postituses kirjutada emailist ehk elektroonilisest kirjade saatmisest kui nähtusest, mis alates 1971 aastast kuni tänaseni kasutusel, kuid teadsin, et ilmselt on see IT kaugele inimesele juba vägagi tuttav "leiutis" ja miks mitte parem tutvustada, midagi mis on tuttav kui nime kuulda, kuid millest "tavainimene" ehk kohe aru ei saa. Nimelt kirjutan siin hoopis DNS-ist ehk Domain Name Systemist või siis eesti keeles domeeninimede server. Kui me kirjutame brauserisse mõne veebilehe nime, siis sellele vastab mingi kindel IP-aadress.  Kuidas me teame, et just sellele nimele vastab see ip-aadress? Selle jaoks ongi loodud domeeni nimeserver. Domeeni nimeserver võimaldab meil kasutada sõnesi veebiadressidena, mis on meeldejäävamad kui numbrilised pikad ip-aadressid. Eestikeelse Google.ee avamiseks pea...
Post a Comment
Read more

1. Nädala teema: Kolm IT-lahendust

       Minu jaoks on alati kõige revolutsioonilisema leiutisena IT-maailmas tundunud mikrokiip. See, kuidas on suudetud miniatuursele kiibile mahutada niivõrd palju transistore, mis omakorda võimaldavad meil luua aina väiksemaid ja samas ka võimsamaid seadmeid, aina paremaid arvuteid jne. Võib vist öelda, et enamus tänapäevaseid tehnoloogilised seadmeid kasutavad mikrokiibitehnoloogiat. Integraallülitused leiutasid ühel ja samal ajal, kuid teineteist teadmata, Jack Kilby ning Robert Noyce. Ainukese erinevusena nende lülitustest oli see, et Jack Kilby kasutas pooljuhtmaterjalina germaaniumi, kuid Noyce räni [1].       IBM Watson Health oli tehisintellekti põhine süsteem, mis pidi aitama arste vähi diagnoosimisel ja ravi määramisel. Vähivorme ja ravi võimalusi on väga palju ning seetõttu oleks selline lahendus hädavajalik ja revolutsiooniline, et kiirendada ja parandada arstide tööd. Watson Health just seda prooviski teha. Kahjuks oli see plaan veel...
Post a Comment
Read more