Caran

EULA ehk end user license agreement on leping tarkvara omanike ning lõppkasutajate vahel, mis annab õiguse kasutatada seda tarkvara aga mingitel kindlatel tingimustel. See tähendab, et kui klient ostab mingi tarkvara, millel on selline litsents, siis tegelikult ta saab vaid õigused seda tarkvara kasutada, kuid see ei ole kliendi omandis. Eelistena tarkvaratootjale võib kindlasti välja tuua selle, et kaitstakse tootja mainet, kaitstakse autoriõigusi, takistatakse toote väärkasutust ning pöördprojekteerimist. Lisaks on tootjal õigus välistada garantiid ning tühistada või lausa peatada litsents siis kui selleks tuju tuleb. Ka kasutajatel on tegelikult eelised. Nendeks on näiteks selged õigused ja piirangud, kindlad tarkvara kasutamise juhised ning hoolduse ja toe tingimused. Aga millal on EULA üldse vajalik? Näiteks tarkvara müügil ja levitamisel, sest nagu enne öeldud, siis kinnitab EULA litsents, et ostetakse kasutusõigus, mitte omand. Näiteks ka tasuta tarkvara ja prooviversioonid ehk...

Minu arvates on kaubamärk oluline ja hästi toimiv WIPO intellektuaalomandimudeli komponent, sest aitab meil arusaada, millise ettevõtte toodet ma ostan. Lisaks kaitsevad kaubamärgid ettevõtet takistades teistel sama logo ja nime kasutamast. Registreeritud kaubamärk annab omanikule õiguse kasutada seda märki oma toote jaoks ning see annab ka ettevõttele tugevama õiguslikku kaitse, sest see on ametlik tõend omandiõiguse kohta. Näiteks me teame kõik milline on kasvõi Apple'i logo ja kohe seostame seda kindla firma ja toodetega. See tekitab klientides usaldusväärsust ja aitab eristuda [1] .  Viimaste aastate suurimaks innovaatikaks ilmselt kõigis eluvaldkondades, kas suuremal või väiksemal määral on tehisintellekt. Me kasutame seda informatsiooni otsimiseks, küsimustele vastuste saamiseks ja kindlasti me kõik oleme palunud luua tekste või mõni meist ka proovinud mõnda pilti AI-l lasta genereerida. Minu kogemus on selline, et olen palun enda fotot redigeerida. Nimelt olid taustal võõrad...

Kohe esimene mõte/käsk, mis mind kõnetas oli, et "Näe võrgus hea välja". Miks? Sest praeguses ühiskonnas on sotsiaalmeedia ja influencerite ehk sisuloojate mõju märkimisväärne ning teema ääretult aktuaalne. Virginia Shea mõtles selle all, et väljenda ennast võrgus viisakalt ja kasuta korrektset keelekasutust, tänapäeval on selle fraasi tähendus totaalselt muutunud. Ehk siis 90ndatel kasutati internetti peamiselt suhtluseks, aga nüüdseks on sellel rohkem identiteedi ja maine kuvandamise mõju.  Kui veel 90ndatel kujundasid meie ühiskonda või siis "mudisid suunda" ajakirjad ja ajalehed, televiisoris nähtu, siis nüüdseks on see kõik kolinud interneti. Ebarealistlikud ilustandardid, uued trendid, tootesoovitused jne, see kõik liigub sotsiaalmeedia platvormidel. Isikliku brändi loomine on uus populaarne trend ehk see kuidas sa ennast internetis näitad? Kas sinu Instagrami "feed" on ikka piisavalt esteetiline? Mõne inimese jaoks on sellest saanud lausa töö nin...

Eesti on ju ülemaailmselt teada tuntud digiriik. See tähendab, et meil on näiteks X-Tee, samuti on üsna populaarne kodukontori formaat, koolides kodu õppepäevad, mis hõlmavad näiteks Moodle keskkonna kasutamist ning seda kõike tänu digiharidusele ning tehnoloogiaga kursis olekule. Kuid kas me tegelikult tunneme end turvaliselt, selles digistunud maailmas? Kas me tunneme, et meid jälgitakse liigselt?  Hetkeseisuga saame öelda, et meie teenused paistavad üsna ohutud, kuid ometi me ju kogume andmeid inimeste kohta. Selle kohta on valitsus.ee kodulehel eraldi PDF fail nimega "Digiriik", kus on kirjas, mille jaoks ja kelle jaoks me kogume andmeid, kuidas me neid kogume, kaitseme jne. Mulle tundub, et selle dokumendi põhisuunaks on Eesti riigile turvaliste tehisaru lahenduste loomine, mille tulemuseks peaks olema Eesti majanduse kahekordistamine. Kuidas saadakse andmed? Mõnikord anname ju ise vabatahtlikult enda andmed kasutusse, näiteks oma nime, meiliaadressi ja telefoninumbri. M...